Eelmisel nädalal käisin koos Kristeliga (MTÜ Enneaegsed lapsed juhatuse liige ja kogemusnõustaja) ämmaemandatele rääkimas sellest, kuidas olla toeks enneaegse lapse vanemale. Rääkisime mida tunneb enneaegse lapse vanem ja muuhulgas rääkisime süütundest. Süütundega seotud mõtetest ma teile täna kirjutangi.

Süütunne vist käiks nagu vanemaks olemisega kaasa. Minu süütunne algas enneaegsest sünnitusest. Ma mõtlesin, et ma poleks pidanud nii palju töötama või äkki midagi muud tehes poleks nii juhtunud. Peamiselt aga sellepärast, et ma ei suutnud olla piisavalt kaua rase. Ka edasised ebaõnnestumised kinnitasid mu mõtteid. Ma mõtlesin, et ma olengi emana täiesti läbi kukkunud, sest ma ei saanud hakkama oma lapse kandmisega, tema sünnitamisega ja lõpuks isegi mitte tema imetamisega. Mis naine ma selline olen? Mis ema ma selline olen? Äkki see juba näitab, et minus pole piisavalt ema materjali ja mu lapsel pole ka minuga hea. Äkki mina pole talle hea. Äkki varsti saavad sellest aru ka teised ja ma ei saa enam olla koos oma lapsega. Või äkki ma ei peakski oma lapsega koos olema.

Süütunne ei käi ainult enneaegsusega kaasas. Nüüd, olles palju teiste emadega sellest rääkinud, siis tean, et ma ei ole ainus, kes selliseid mõtteid mõelnud on. See hirm, et äkki minult võetakse laps ära, on tihti põhjus, miks emad abi ei otsi.

Selle postitusega ma tahan sulle öelda, et sa ei ole üksi. Väga paljud teised vanemad tunnevad ka palju süüd. Väga tublid, armastavad, hoolivad ja hoolitsevad, ise sünnitanud, imetavad ja muidu igati head emad tunnevad süüd. Mina tean nüüd, et umbes samal ajal, kui mina olin oma lapsega kodus ja mõtlesin neid mõtteid, siis mitte minust kaugel mõtles minu sõbranna ka sarnaseid mõtteid. Kindlasti paljud emad veel.

Kui sa hoolitsed iseenda eest, siis on sul jaksu rohkem oma lapse jaoks. Abi küsimine ei tähenda nõrkust, vaid tugevust. Tugev on see, kes julgeb endale tunnistada oma inimlikkust ja nõrkusi ning toetuda teistele. See on selleks, et sa jaksaksid jälle sina olla. Et sa jaksaksid olemas olla ka oma lapsele ja lähedastele, sest sellised mõtted kurnavad täiesti ära.

Ema, sa oled hea oma lapsele, aga sina oled ka inimene. Kõigega ei saa ja ei peagi saama üksi hakkama.

 

Saada mulle oma lugu kiri@mariannetobro.ee

Marianne

Autor
Marianne Tobro

Peretoetaja, doula

Kuupäev
14. 12. 2017

Telli teavitus uutest postitustest

Kellelegi ei meeldi spämm. Ma ei saada sulle jama.

Blogi

Praktilised nõuanded imetamisest ja emadusest
Milline on ülitundlik beebi?

Autor: Marianne Tobro

Kuupäev: 26. 09. 2019

Sinu tita nutab pidevalt? Su beebile ei meeldi vanker, autosõit ega suured seltskonnad? Peale seltskonnas käimist on nuttu palju ja uinumine tundub võimatu? Teda on raske rahustada ja magama saada?

Mida teha, kui õhtuti on beebi rahutu ja pidevalt rinnal?

Autor: Marianne Tobro

Kuupäev: 13. 09. 2019

Need õhtud, kus tita muudkui rinda küsib ja ilma rinnata üldse olla ei taha, nutab ja siis natukese aja pärast jälle rinda küsib nagu teda polekski toidetud… Rinnad on pehmed ja tunduvad tühjad. Oh, see on raske ja kurnav. Ja muidugi paneb muretsema, et mis on lahti! Miks ta nii tihti õhtul rinnal on kuigi […]

Aga miks sa ikkagi ei imeta?

Autor: Marianne Tobro

Kuupäev: 11. 09. 2019

Imetamine või mitte imetamine ei muuda seda kui hea ema sa oled. Sa ei ole halvem ema. Sinu laps ei ole kehvem, kui ta saab piimasegu. Sa ei ole läbikukkunud, kui suurtest pingutustest hoolimata imetamine lõpeb ikkagi varem, kui sa oleks soovinud. Sa saad pakkuda oma beebile lähedust ka siis, kui ta saab pudelitoitu. Piimaseguga […]